Varsti tulekul - isade konverents

Juba 10. veebruaril peetakse isadele pühendet konverentsi. Õige pea juba rohkem infot.

„Käed on hoidmiseks, mitte karistamiseks“ - näitus Riigikogus

Alates 14. jaanuarist on Riigikogu hoone vestibüülis võimalus tutvuda Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse koostatud näitusega „Käed on hoidmiseks, mitte karistamiseks”.

Näitus on ajendatud Euroopa Nõukogu (EN) 2008. aasta 15. juunil Zagrebis käivitunud algatusest laste kehalise karistamise vastu ning toimub selle raames. See üleeuroopaline algatus kutsub üles kaotama kehalist karistamist kõikjal – koolides, karistussüsteemides, erihooldusasutustes, aga eeskätt kodudes. Tegemist on Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud kampaaniaga, mille eesmärk on anda ühiskonda selge sõnum, et lapsevanema peamine roll on last tema arengus suunata ja toetada ning aidata, mitte last alandada ja füüsiliselt karistada. Siit ka kampaania sõnum - käed on hoidmiseks, mitte karistamiseks.

Eestis viisid laste kehalise karistamise vastu suunatud EN kampaania läbi sotsiaalministeerium ja Euroopa Nõukogu infotalitus (ENI) 1. - 12. oktoobrini 2008. Kampaaniaga seoses valmis ENIil näitus, mida eksponeeritakse peale Riigikogu veel maakondade ja linnade keskraamatukogudes üle Eesti.

Euroopa Nõukogu tegevus on kavandatud kolmel suunal – õiguslik reform, positiivne lastekasvatus, teadlikkuse suurendamine – millest ühtegi ei tohi tähelepanuta jätta, kui soovime kehalist karistamist kaotada nii õiguses kui ka tegelikkuses.

Algatus on konkreetseks vastukajaks ÜRO soovitustele lastevastase vägivalla teemal. ÜRO peasekretäri soovitus näeb ette, et laste kehaline karistamine tuleb üleüldiselt kaotada 2009. aastaks. Seni on seda teinud Euroopa Nõukogu 18 liikmesriiki.

Lisaks pakutavale silmarõõmule on võimalik kaasa võtta informatiivset materjali, mis kajastab Euroopa Nõukogu tegevust selles vallas.

Riigikogu pressiteade

Anna teada hätta sattunud lapsest

Naaber kuuleb iga päev, kuidas kõrvalkorterist kostab laste nuttu või satub peale, kuidas vanemad lapsi nahutavad. Mida sellises olukorras teha? Kõrvatroppidest ja silmaklappidest pole lastel abi – väärkohtlemisest tuleb ametnikele teada anda.

Sageli jõuavad teleekraanile või ajalehe veergudele karmid lood laste väärkohtlemisest või hooletussejätmisest. Räägitakse sellest, et vanemad on oma last aastaid peksnud, alandanud või näljas hoidnud. On välja tulnud juhuseid, kui naabrid ja tuttavad on olnud teadlikud sellest, et vanemad kohtlevad oma lapsi halvasti, ent pole sellest kuhugi teatanud, ning sotsiaaltöötajani jõuab info liiga hilja. Võimalikult varakult edastatud tähelepanekute korral on aga võimalik probleemide küüsi sattunud perekonnale tuge pakkuda, kindlasti saab laste puhul vältida hullemaid tagajärgi.

Tihtipeale ei teadvusta me endile, et hätta sattunud last nähes on meil lastekaitseseadusest lähtuv kohustus sellest teada anda. Seega, kui keegi näeb või teab, et tema naabrid või tuttavad kohtlevad lapsi vägivaldselt ja hoolimatult, peab ta sellest kindlasti teada andma sotsiaalametnikele, politseile või mõnele muule spetsialistile. Spetsialistid peavad juba edasi uurima, mis peres toimub, ning lapse abistamiseks sekkuma ja olukorrale lahenduse leidma. Enamasti piisab õigeaegsel tegutsemisel sellest, et vanematele pakutakse koolitust, nõustamist või tugiisiku teenust. Ent on ka olukordi, kui laps tuleb vanematest kiiresti eraldada - viia turvakodusse ja hinnata olukorrale vastavalt, kas teda oma perre tagasi saabki anda.

Kindlasti tuleb meeles pidada, et ohtu sattunud lapsest teatamine pole pealekaebamine või klatšimine. Sellises olukorras ei saa lähtuda iganenud hoiakutest, et „las iga pere peseb oma musta pesu ise” või „pole minu asi teiste asjadesse oma nina pista”. Teatamine on hädavajalik selleks, et võimalikult vara jõuaks kohale märguanne - selles peres ei ole kõik korras. Siis saab midagi lapse kaitseks ette võtta.

Lasteabi telefon 116 111
Alates jaanuarist käivitus üleriigiline lasteabi telefon 116 111, kuhu võivad helistada kõik, kes soovivad saada teavet lastega seotud küsimustes. Saab ka nõu, kuidas keerulistes olukordades tegutseda.

Kui tuleb teade hätta sattunud lapsest, suunavad konsultandid helistaja õigesse asutusse või edastavad saadud info ise lapse elukohajärgsele omavalitsusele. Helistaja võib jääda anonüümseks, seega loodame, et lasteabi telefon aitab kiiresti jõuda jälile hooletusse jäetud, väärkoheldud või mingit muud abi vajavatele lastele.

Mitte ükski laps ei pea kannatama alandust, hooletussejätmist, vägivalda või kuritarvitamist. Igaühe kohustus on tagada lapse õigused tervisele, arengule, turvalisele ja õnnelikule elule.

Anniki Tikerpuu,
Sotsiaalministeeriumi laste õiguste ja teenuste juht

Euroopa Liidu ühtlustatud sotsiaalse sisuga telefonid
· Üleriiklikud lasteabi telefonid on kas juba käivitatud või plaanis käivitada paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides. 2006.aasta lõpus kiitis EL liikmesriikide esindajatest koosnev sidekomitee heaks eelnõu, mis reserveeris kombinatsiooniga 116 algavad telefoninumbrid sotsiaalset väärtust omavate ühtlustatud teenuste jaoks. Otsustati, et igal pool Euroopas on number 116 000 kadunud laste abitelefon ning number 116 111 laste abitelefon.

116 111 lasteabitelefoni teenust pakkuvad riigid:
· Tšehhi
· Slovakkia
· Rumeenia
· Ungari
· Poola
(nö vanades liikmesriikides on enamasti kasutusel varasemad teenusenumbrid)

Nublu vestlusringid lapsevanematele

Neljapäeva õhtut korraldab Nublu vanematele vestlusringe erinevatel teemadel.

Mina ei taha!
15. jaanuar
Jonniteemalist vestlust juhib Siiri-Liisi Läänesaar

Laste omavahelised suhted – kas sõprus või kiusamine?
5. veebruar
Kuidas õpetada lastele sõbralikku suhtlemist ja grupikulutuuri, mille juures kõigil oleks hea olla? Kuidas tõsta lapse enesekindlust ja parandada suhtlemisoskust? Vastuseid aitab leida Siiri-Liisi Läänesaar.

Viirushaigused ja lapse tervise tugevdamine
26. veebruar
Levinumatest viirushaigustest, mida ette võtta, et neid vältida, kuidas ravida, millised oleksid parimad ennetusmeetodid – sellest kõigest räägib Margit Pärn.

Esmaabi lapsele
19. märts
Läbi praktilise tegevuse õpetab esmaabi andma Margit Pärn.

• Siiri-Liisi Läänesaar
  on lõpetanud Tartu Ülikoolis kasvatusteaduste bakalaureuseõppe ja Tallinna Ülikoolis sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistrantuuri. Praegu õpib ta Soomes, Kuopio Ülikoolis Sotsiaalpedagoogika doktorantuuris. Ta on Perekasvatuse Instituudi koolitaja ja nõustaja 2005 aastast alates.
• Margit Pärn
  on Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabiõde, MTÜ Rahvakoolitus „ELU“ koolitaja, mitmete esmaabi käsiraamatute kaasautor. Tal on pikaajaline kogemus esmaabikoolitajana, samuti peab ta loenguid laste haiguste, traumade ennetamise ja vältimise teemadel.
  

Vestlusringid toimuvad neljapäeva õhtuti kell 17:30 Tabasalus Sarapuu 66. Registreerimine evelin@nublu.ee. Kohtade arv on piiratud. Osalustasu 125 krooni.

Käivitus uus lasteabitelefon 116 111

1.jaanuarist 2009 käivitus üle-eestiline lasteabitelefon 116 111. Abitelefon võimaldab kõigil operatiivselt teatada abivajavast lapsest ning pakub lastele ja lastega seotud täiskasvanutele tarvilikku infot ja nõu ning vajadusel ka esmast kriisinõustamist.

„On väga oluline, et kõik, kes märkavad hädasolevaid lapsi, neist kindlasti teada annaksid. Mitte ükski laps ei peaks kannatama alanduse, hooletussejätmise, vägivalla või kuritarvitamise tõttu," ütles sotsiaalminister Maret Maripuu.

Telefon on mõeldud eelkõige lastele, et nad saaksid küsida abi ja nõu, kui nad ei julge oma vanematelt või teistelt täiskasvanutelt küsida või kui nemad ei oska vastata. Abitelefonile võivad helistada nii lapsed kui täiskasvanud ka selleks, et küsida nõu, mida ühes või teises keerulises olukorras teha, kust saada abi, nõustamist, teenuseid. Küsida võib ka lastega seotud seaduste, asutuste ning muude teemade kohta.

Maripuu sõnul ei ole ohtu sattunud lapsest teatamine pealekaebamine. „Sellises olukorras ei saa lähtuda iganenud hoiakutest, et „las iga pere peseb oma musta pesu ise" või „pole minu asi teiste asjades torkida". Teatamine on hädavajalik selleks, et võimalikult varakult saaks peredele nõu ja abi pakkuda ning lapsi säästa," lisas minister.

Telefon 116 111 töötab ööpäevaringselt. Teenus on tasuta nii fikseeritud kui mobiilsidevõrkudest helistajale. Kõnedele vastatakse nii eesti, vene kui inglise keeles. On avatud ka veebileht http://www.lasteabi.ee/

Teenust korraldab Arstlik Perenõuandla OÜ, kellel on juba head kogemused perearsti nõuandetelefoni 1220 teenuse pakkumisel.

Üleriiklikud lasteabi telefonid on kas juba käivitatud või plaanis käivitada paljudes Euroopa Liidu riikides. 2006.aasta lõpus kiitis EL liikmesriikide esindajatest koosnev sidekomitee heaks eelnõu, mis reserveeris kombinatsiooniga 116 algavad telefoninumbrid sotsiaalse sisuga teenuste jaoks. Otsustati ka, et igal pool Euroopas on number 116 111 lasteabitelefon.

Uuel aastal

Sellest, millised muudatused tänavu sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas ees ootavad, saab lugeda sotsiaalministeeriumi lehelt. Näiteks sellest, millised muudatused on 2009. aastal peretoetustes. Või kuidas jätkuvad Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) toetatud viie riikliku programmi tegevused, näiteks soolise võrdõiguslikkuse programm alustab aastat isaks olemise kampaaniaga. Veebruaris toimuval konverentsil käsitletakse töö- ja pereelu ühitamise temaatikat, keskendudes isa rolli tähtsustamisele perekonnas.

Uuring vanemaharidusest

Uuringut Laste kaasatus ja vanemaharidus Eesti ühiskonnas loe sotsiaalministeeriumi kodulehelt.