Kiiresti muutuvas ühiskonnas on lapsevanematel nii tööl kui ka pereelus iseendale seadnud väga kõrged nõudmised. Tööl peab olema edukas, tegema karjääri. Eluase peab olema ilus ja korras, auto neljarattaveoga. Toituma peab tervislikult ja ennast liigutama regulaarselt. Lapsed peavad hästi hakkama saama nii koolis kui seltskonnas, olema rõõmsad ja rahulikud. Mis aga juhtub siis, kui elu ei ole kui reklaamifilmis?Arvatakse, et pereellu puutuvaga peab igaüks oma tarkusest ise toime tulema. Unustatakse, et keegi ei ole lapsevanemaks sündinud, ka neid oskusi-teadmisi on võimalik täiendada. Arenemise kaudu tekib rahulolu iseenda, paarisuhte ja peresuhetega. See aitab vältida ka sotsiaalsete probleemide süvenemist tulevikus.
Lapsevanemaks ei saada sünnihetkel
Eestis otsivad lapsevanemad teadmisi kõige enam sel ajal, kui uus ilmakodanik on sündimas ning aasta-paari jooksul pärast lapse sündi. Hiljem võtavad muud elukohustused tähelepanu endale ning tähelepanuta jäetakse pidev töö selle nimel, et suhted lähedaste inimestega oleks täisväärtuslikud ning selle kaudu kasvaks enese ja eluga rahulolu. Nii võibki tähelepanuta jääda, et konkreetsete vanemlike oskuste, mida on eriti vaja esimese lapse sünni korral, omandamise kõrval on väga oluline ka vanemahariduse teine pool – kasvamine perena koos lapse või lastega.
Argielu olulisus
Laste füüsilist ja vaimset heaolu mõjutab vanematega koosveedetud aeg. Sellest sõltub laste tervis, suhted vanematega, haridus. Lapsehoidmisele kulutavad Eestis rohkem aega naised. Nemad võtavad ka rohkem lapse esimestel eluaastatel vanemapuhkust ning osalevad hiljem nii lasteaia- kui ka kooliealise lapse elus. Meestel kulub rohkem aega tasulisele tööle.Pikaajalise lastekaitsetöö kogemuse varal julgen väita, et see on üks põhjustest, miks kooselude purunedes lapsed emale jäävad või kohtuotsusega emale jäetakse. Tasapisi on mehed hakanud mõistma, et rahuldust pakkuvaks eluks ei piisa ainult heast sissetulekust ning tööst. Olulised on ka lähedased suhted pereliikmetega. Peretunne ei teki ainult koos poes ostlemisest ja vabaajaürituste väisamistest, vaid ka koos olemisest kõikvõimalikes muudes argipäevasituatsioonides.
Kvantiteet on sama oluline kui kvaliteet. Või äkki olulisemgi?Esimesed perekonnahariduslikud teadmised saab laps kodust, nähes, millised on vanematevahelised lähedussuhted. Koolist peaks saama laps oma teadmised inimeseõpetuse ja perekonnaõpetuse tundides ning arusaamise, et partnersuhtes elamine ning vanemaks olemine eeldab teadmiste ja oskuste omandamist ja nende pidevat täiendamist. Täiskasvanutele pakuvad vanemaks olemise tuge erinevad organisatsioonid perekoolide, kursuste, vestlusringide, nõustamiste jms. kaudu. Täiskasvanuna peame ise võtma vastutuse heade peresuhete loomise ja hoidmise eest.Eesti perepoliitika peaeesmärk on peredele hea elukvaliteedi tagamine. Pere elukvaliteet sõltub suurel määral suhetest: suhetest vanemate vahel ning vanema ja lapse vahel. Läbisaamist iseenda, partneri ja lastega on aga vaja pidevalt õppida.
Üha rohkem räägitakse positiivsest lastekasvatusest. Positiivne lastekasvatus tähendab lapsevanemate käitumist lapse huvides: hoolitsemist, võimaluste loomist, tunnustamist ja suunamist, sealhulgas piiride seadmist lapse arengu soodustamiseks. Positiivse lastekasvatuse abil saab luua vägivallatu keskkonna, milles lapsevanemad ei kasuta kehalist või vaimselt alandavat karistamist vastuolude lahendamiseks. Kui lapsi austatakse, siis kohtlevad ka nemad teisi austusega ning hiljem lapsevanemana käituvad ka oma lastega lugupidavalt.
Külle Kadarik, Sotsiaalministeeriumi perepoliitika peaspetsialist
No comments:
Post a Comment