Aktiivne isaks olemine mõjub hästi meeste tervisele ja heaolule

Täna, 10. veebruaril tutvustatakse konverentsil „Hooliv isadus” poliitikaanalüüsi, mille tulemustest selgub, et hoolitseva isaduse julgustamine võib olla üks võimalus leevendamaks ebavõrdset kohtlemist tööturul, madalat sündimust ning meeste heaolu ja tervise probleeme.

Sotsiaalpoliitika info ja analüüsiosakonna analüütiku Liina Järviste sõnul arutatakse konverentsil, kuidas mõjub hoolitseva isa roll nii meestele, lastele, naistele, peredele kui ka ühiskonnale tervikuna. „Samuti räägime sellest, millised on võimalused, julgustamaks isasid võtma suuremat hoolitseja rolli,” ütles ta.

Eesti ja teiste Euroopa riikide praktikate ja kogemuste analüüs näitas:

• Isapuhkuse võtmine lapse sünni puhul suurendab isade osalust igapäevases lapse eest hoolitsemises.
Võrreldes puhkust mitte võtnud isadega, oli lapse sünni puhul kodus olnud Suurbritannia isade tõenäosus vahetada lapse mähkmeid suurem 25%, toita last 19%, ärgata öösel 19%.

• Nii ema kui isa vanemapuhkusel olemine mõjutab positiivselt laste arengut.
Uurimused on näidanud, et lastele tuleb kasuks suhe nii ema kui isaga ning kogemused, mida nii ema kui isa neile annavad. Viimaste aastate uurimused rõhutavad pigem emade ja isade hoolitsuse sarnast kui erinevat mõju lastele. Järelikult, nii ema kui isa kodus olemine ja lastele aja pühendamine mõjuvad ühtmoodi positiivselt laste arengule.

• Isade vanemapuhkuse võtmine suurendab teise ja kolmanda lapse sündimise tõenäosust.
Rootsi isade vanemapuhkuse võtmist analüüsides on leitud, et isa mõõdukalt pikal vanemapuhkusel on positiivne mõju pere teise ja kolmanda lapse sünnile. Ka Itaalia ja Hispaania perede käitumist analüüsides on leitud, et peredes, kus isad pärast esimese lapse sündi osalevad märkimisväärselt kodutöödes, sünnib suurema tõenäosusega teine ja kolmas laps.

• Peredes, kus isad võtsid vanemapuhkust, läksid vanemad 30% väiksema tõenäosusega lahku.
Rootsi isade vanemapuhkuse kasutamise mõjusid analüüsides on leitud, et isade kojujäämine mõjub positiivselt paarisuhtele. Peredes, kus isad võtsid vanemapuhkust, vähenes 30% tõenäosus, et paar lahutab.

• Aktiivne isaks olemine mõjub hästi meeste vaimsele ja füüsilisele tervisele ning heaolule.
Aktiivne isaks olemine mõjutab positiivselt meeste enda tervist ja heaolu. Mehed, kes elavad koos oma lastega, käituvad vähem riskeerivalt. Teisisõnu, lastega koos elavad isad tarbivad vähem alkoholi, tubakat, narkootikume. Neil on harvem depressioone ning nende üldine vaimne heaolu on kõrgem. Ühe võimaliku põhjusena on välja toodud asjaolu, et lapsed annavad täiskasvanu elule struktuuri, isad tunnevad, et lapsed annavad nende elule mõtte. Samuti on leitud, et just vanemapuhkusel olemine ning lastega lähedaste suhete loomine suurendab meeste emotsionaalset heaolu. Rootsis vanemapuhkust võtnud isasid uurides on isegi leitud, et isadel, kes olid kodus 30–60 päeva, vähenes suremuse risk 25%.

• Võib oletada, et sooline palgalõhe väheneb, kui isad võtavad vanemapuhkust.
Isade kojujäämise täpsete mõjude hindamine soolisele palgalõhele on keeruline hinnata. Siiski võib oletada, et kui nii nais- kui meestöötajad on tööandjale potentsiaalseks „riskiteguriks”, sest nad võivad koju jääda ja võtavad lapse kasvades võrdselt osa lapse kasvatamisest, mõjutavad need hoiakud palgalõhet. Islandi näite põhjal on siiski oletatud, et isade poolt vanemapuhkuse võtmisel on olnud oma osa naiste ja meeste keskmise palga lõhe vähenemisel. Nimelt on Islandil 2000. aastast 2005. aastani naiste ja meeste keskmise palga vahe kahanenud 5,8%. Kõige suurem palga lõhe vähenemine on toimunud just seal gruppides, kus saadakse kõige tõenäolisemalt lapsi (26–35).

Taustainformatsioon:
Poliitikaanalüüsis vaadeldi Euroopa riikide praktikaid ja kogemusi hoolitseva isaduse toetamisel eeskätt vanemapuhkuse näitel. Esmalt kirjeldati isadust toetavate tegevuste ajaloolist ja ideoloogilist arengut ning tänapäevast olukorda ning toodi seoseid erinevate sotsiaalsüsteemide ja mudelitega. Lisaks sellele vaadeldi Eestis levinud hoiakuid soorollide ja isaduse suhtes, naiste ja meeste tööhõivekäitumist ning isadust toetavaid poliitikameetmeid. Lõpetuseks anti soovitusi kuidas poliitikate väljatöötamisel isadust toetada ja väärtustada.

Hoolitseva isaduse all mõeldakse isade usalduslikke suhteid lastega, igakülgset osalemist lapse elus ning vanemaks olemise kohustuste jagamist naisega. Analüüsis käsitletakse teoreetiliselt seda, mis on mehelikkus ning isadus ja millised tegurid neid mõjutavad.