Detsembris algav kümnenädalane kursus on mõeldud neile, kes tahavad olla õnnelikumad emad ja naised.
Kursuse teemad:
Kuidas ma tunnen ennast ema ja naisena? Minu avastamata küljed. Kas ma olen endaga kooskõlas? Minu suhted. Minu ootused. Minu vajadused. Minu jõu allikad. Kuidas ma seisan enda eest? Minu uskumused. Kuidas need mind toetavad või takistavad?
Läbi erinevate teemade jagamise saame õppida leidma sügavamat kontakti enese ja teistega, selgitada oma ootusi, avastada oma peidetud tunded ja varjatud jõud. Saame vaatluse alla võtta oma suhted partneri ja lastega.
Kursusel kasutatakse rühmatööd ja gestalt-teraapia metoodikat. Kursus algab detsembris ja toimub kord nädalas Moreno Keskuses. Rühma suuruseks on maksimaalselt 12 inimest. Kursust Juhendab Maret Bergström, lähisõltuvuse terapeut, gestalt-terapeut.
Täpsem info ja registreerumine maret.bergstrom@mail.ee või 51 28 662.
Wednesday, November 25, 2009
Thursday, September 10, 2009
Kool algab ka lapsevanematele
Lapsed haaravad taas ranitsa selga ja astuvad kooli poole. Selgeks on vaja saada korrutustabel, maakaart ja gravitatsiooniseadused. Ikka selleks, et olla tulevikus targem, tublim ja saada parem töökoht. Vanemad tuletavad neile igapäevaselt meelde, kui oluline on õppida ja pidevalt areneda.
Hea meel on tõdeda, et õppimine ja areng pole ainult laste privileegid. Ka lapsevanemad saavad hankida uusi teadmisi ja arendada oskusi, mille abil luua ja hoida vastastikku rahuldustpakkuvaid suhteid ning mis aitavad arendada laste enesedistsipliini, teiste vajadustega arvestamise oskusi, koostöövõimet ja tõstavad lapse enesehinnangut. Kindlasti on õpitud suhtemisoskustel mõju ka abikaasade vahelistele ja miks mitte ka tööalastele suhetele.
Uued lapsevanematele suunatud Gordoni Perekooli kursused peagi algamas. Värskeim koolituskalender, lisainfo ja registreerumine www.sinamina.ee
Hea meel on tõdeda, et õppimine ja areng pole ainult laste privileegid. Ka lapsevanemad saavad hankida uusi teadmisi ja arendada oskusi, mille abil luua ja hoida vastastikku rahuldustpakkuvaid suhteid ning mis aitavad arendada laste enesedistsipliini, teiste vajadustega arvestamise oskusi, koostöövõimet ja tõstavad lapse enesehinnangut. Kindlasti on õpitud suhtemisoskustel mõju ka abikaasade vahelistele ja miks mitte ka tööalastele suhetele.
Uued lapsevanematele suunatud Gordoni Perekooli kursused peagi algamas. Värskeim koolituskalender, lisainfo ja registreerumine www.sinamina.ee
Monday, May 18, 2009
Tuesday, March 10, 2009
Tugirühmad emadele ja tulevastele emadele
MTÜ Tegudeks korraldab tasuta tugirühmasid emadele ja tulevastele emadele.
Rühmad toimuvad teisipäeva hommikuti Tallinnas Naerusuu mängutoas (Räägu 39) ja kolmapäevaõhtuti Raplas Piilupardi mängutoas (Viljandi mnt 3).
Jaanuarist aprillini 2009 toetab Tallinna tugirühmaSotsiaalministeerium Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu.
Rühmade infot ja kontakte vaata täpsemalt siit.
Märtsis räägitakse Tallinnas näiteks järgmistel teemadel:
Rühmad toimuvad teisipäeva hommikuti Tallinnas Naerusuu mängutoas (Räägu 39) ja kolmapäevaõhtuti Raplas Piilupardi mängutoas (Viljandi mnt 3).
Jaanuarist aprillini 2009 toetab Tallinna tugirühmaSotsiaalministeerium Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu.
Rühmade infot ja kontakte vaata täpsemalt siit.
Märtsis räägitakse Tallinnas näiteks järgmistel teemadel:
- 10.märts räägime toidust, miks me midagi sööme, mida arvame sealt saavat ja mida koos sööma ei peaks
- 17.märts vaba teema
- 24.märts räägime kevadistest toitudest, et meel oleks virgem ja keha krapsakam
- 31.märts arutleme teemal mida kuidas kus kasvatada, mida ette ja kuidas, mida koos ja mida eraldi, jagame nippe, kogemusi jne.
Wednesday, February 25, 2009
Lapsendajad saavad tuge suhtlemiskoolituse näol
Lapsendajad on öelnud: Tegelikult sünnivad lapsed südames- ühed vanemad annavad lapsele elu aga vahel tuleb teistel vanematel õpetada lapsel seda elu elama.
On imetlusväärne, kui pere kasvatab üles toredad ja hästi toimetulevad lapsed. Veelgi imetlusväärsem on, kui selgub, et üks või mitu neist on „meie lapsed“ pisut teisel moel kui loodus selle seadnud. Lapsendamine on väga vastutusrikas, sisaldades endas nii emotsionaalset kui ka praktilist külge. See on otsustav muutus lapse elus ning suur samm perele. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 lapsendatud last, kes oma peredele toonud palju rõõmu.
Kasuvanemate koolitusprogramm PRIDE pole kättesaadav enamusele lapsendaja-peredele. Seega puudub neil täna võimalus osaleda lapsevanemat ettevalmistaval koolitusel. Bioloogilisest perest eraldamine on igale lapsele olenemata tema vanusest alati traumaatiline. Lapse turvatunde uues peres tagab lapsendaja põhjalik ettevalmistus. Seepärast on Perekeskus Sina ja Mina alustamas Gordoni perekooli gruppe, mis on suunatud lapsendaja-peredele.
Gordoni perekool on praktiline kursus, mis suunatud lapsevanematele. Tegu on psühholoog Thomas Gordoni väljatöötatud suhtlemiskoolitusega, kus käsitletakse näiteks järgnevaid teemasid:
• kuidas kuulata last nii, et ta tajub, et teda mõistetakse;
• kuidas ennast väljendada nii, et laps mõistaks täiskasvanu vajadusi;
• kuidas seada reegleid nii, et lapsed neid järgiksid;
• kuidas lahendada konflikte võimu kasutamata nii, et keegi ei kaotaks;
• kuidas lahendada erinevatest väärtushinnangutest tulenevaid erimeelsusi.
Koolitajad on üle Eesti tunnustatud psühholoogid, perenõustajad ja terapeudid. Gordoni perekooli on läbinud juba üle 3500 lapsevanema ja lastega töötava spetsialisti üle Eesti.
2007.aastal viidi läbi küsitlus maavalitsuste juures lapsendamise teemadega tegelevate spetsialistide seas. Väga paljud neist tõid välja adoptiivvanemad kui sihtgrupi, mis vajab enam toetavaid koolitusi ja loenguid.
Perekeskus Sina ja Mina tegevuse esimeseks etapiks on koolitada maavalitsuste lapsendamisega tegelevaid spetsialiste, et anda neile edasi koolituse sisu ja õpitavad teemad. Olles selle infoga varustatud, suudavad spetsialistid soovitada kursust adoptiivvanematele ning komplekteerida koolitusgruppe. Seejärel toimub igas maakonnas üks ehk kokku 15 lapsevanematele mõeldud Gordoni perekooli kursust.
Adoptiivvanemate koolitusi toetab Hasartmängumaksu nõukogu kaudu Sotsiaalministeerium.
Gordoni perekooli info www.sinamina.ee
Lapsendamisest üldiselt ja Eesti hetkeolukorrast www.omapere.ee
Monika Soosaar
Tegevjuht, Perekeskus Sina ja Mina
On imetlusväärne, kui pere kasvatab üles toredad ja hästi toimetulevad lapsed. Veelgi imetlusväärsem on, kui selgub, et üks või mitu neist on „meie lapsed“ pisut teisel moel kui loodus selle seadnud. Lapsendamine on väga vastutusrikas, sisaldades endas nii emotsionaalset kui ka praktilist külge. See on otsustav muutus lapse elus ning suur samm perele. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 lapsendatud last, kes oma peredele toonud palju rõõmu.
Kasuvanemate koolitusprogramm PRIDE pole kättesaadav enamusele lapsendaja-peredele. Seega puudub neil täna võimalus osaleda lapsevanemat ettevalmistaval koolitusel. Bioloogilisest perest eraldamine on igale lapsele olenemata tema vanusest alati traumaatiline. Lapse turvatunde uues peres tagab lapsendaja põhjalik ettevalmistus. Seepärast on Perekeskus Sina ja Mina alustamas Gordoni perekooli gruppe, mis on suunatud lapsendaja-peredele.
Gordoni perekool on praktiline kursus, mis suunatud lapsevanematele. Tegu on psühholoog Thomas Gordoni väljatöötatud suhtlemiskoolitusega, kus käsitletakse näiteks järgnevaid teemasid:
• kuidas kuulata last nii, et ta tajub, et teda mõistetakse;
• kuidas ennast väljendada nii, et laps mõistaks täiskasvanu vajadusi;
• kuidas seada reegleid nii, et lapsed neid järgiksid;
• kuidas lahendada konflikte võimu kasutamata nii, et keegi ei kaotaks;
• kuidas lahendada erinevatest väärtushinnangutest tulenevaid erimeelsusi.
Koolitajad on üle Eesti tunnustatud psühholoogid, perenõustajad ja terapeudid. Gordoni perekooli on läbinud juba üle 3500 lapsevanema ja lastega töötava spetsialisti üle Eesti.
2007.aastal viidi läbi küsitlus maavalitsuste juures lapsendamise teemadega tegelevate spetsialistide seas. Väga paljud neist tõid välja adoptiivvanemad kui sihtgrupi, mis vajab enam toetavaid koolitusi ja loenguid.
Perekeskus Sina ja Mina tegevuse esimeseks etapiks on koolitada maavalitsuste lapsendamisega tegelevaid spetsialiste, et anda neile edasi koolituse sisu ja õpitavad teemad. Olles selle infoga varustatud, suudavad spetsialistid soovitada kursust adoptiivvanematele ning komplekteerida koolitusgruppe. Seejärel toimub igas maakonnas üks ehk kokku 15 lapsevanematele mõeldud Gordoni perekooli kursust.
Adoptiivvanemate koolitusi toetab Hasartmängumaksu nõukogu kaudu Sotsiaalministeerium.
Gordoni perekooli info www.sinamina.ee
Lapsendamisest üldiselt ja Eesti hetkeolukorrast www.omapere.ee
Monika Soosaar
Tegevjuht, Perekeskus Sina ja Mina
Friday, February 13, 2009
Isaduse konverents: perega koosveedetud aeg mõjub isadele hästi
10. ja 11. veebruaril toimus Tallinnas Arigato Spordiklubis konverents ja töötuba "Hooliv Isadus". Kahe päeva vältel võeti luubi alla isaduse roll Eesti ühiskonnas. Uuriti, milline võiks olla seos hooliva isaduse ja meeste eluea pikkuse vahel. Samuti, kuidas aitab isade hoolivusele julgustamine kaasa ebavõrdse kohtlemise vähendamisele tööturul.
Konverentsil võtsid sõna erinevad oma ala spetsialistid Eestist ja välismaalt, ühendades nii erinevate riikide kogemused isaduse rollist ja riiklikest perepoliitika regulatsioonidest. Tallinna ülikooli teadur Marion Pajumets tõi oma ettekandes välja, miks mehed isapuhkusest loobuvad. "Isad ei võta lapsepuhkust, põhjendades seda sooviga säilitada ema ja rinnalapse kokkukuuluvust. Otsus langetatakse ka pere majanduslike huvide kaitseks, mehe tööelu surve ja maskuliinse väärikuse säilitamiseks," väitis Pajumets. Tema läbiviidud uuringust selgus veel, et isapuhkust kaalutakse, kui on võimalik säilitada väikest töökoormust või kui saab samaaegselt tegeleda traditsionaalselt maskuliinsete huvialadega.
Sotsiaalministeeriumi analüütiku Liina Järviste sõnul näitab Eesti ja teiste Euroopa riikide kogemuste analüüs, et isade vanemapuhkuse võtmine tekitab hea isa-lapse vahelise sideme. Lisaks suurendab isade vanemapuhkuse võtmine teise ja kolmanda lapse sündimise tõenäosust ja mõjub hästi meeste tervisele. "Isapuhkuse kasutamine võib vähendada ka soolist palgavahet," usub Järviste.
Taani pereterapeut Jesper Juul rääkis konverentsi töötoas, et erinevate pereliikmete suurte ja väikeste probleemidega jõuame heade lahendusteni siis, kui kaasatud on kogu pere. Töötoas osalenud Eesti pereterapeudid avaldasid lootust, et Jesper Juulil avaneb veelkord võimalus Eestisse oma lähenemisi tutvustama tulla.
Konverentsil esines ka MTÜ Isade Eest juhatuse liige Kaido Kallikorm, kes arutles, kuidas lapsest eraldi elades siiski lähedasi suhteid säilitada ja arendada. Lisaks esinesid ettekannetega Jyväskylä Ülikooli õppejõud ning uurija Jouko Huttunen, Oslo meeste tugikeskuse "Reform" juht Ulf Rikter-Svendsen. Konverentsi peaesineja oli Euroopas kõrgelt tunnustatud Taani pereterapeut Jesper Juul.
Konverentsi ettekanded on kättesaadavad konverentsi kodulehel http://www.hooliv-isadus.ee/?m1=2&m2=48
Konverentsil võtsid sõna erinevad oma ala spetsialistid Eestist ja välismaalt, ühendades nii erinevate riikide kogemused isaduse rollist ja riiklikest perepoliitika regulatsioonidest. Tallinna ülikooli teadur Marion Pajumets tõi oma ettekandes välja, miks mehed isapuhkusest loobuvad. "Isad ei võta lapsepuhkust, põhjendades seda sooviga säilitada ema ja rinnalapse kokkukuuluvust. Otsus langetatakse ka pere majanduslike huvide kaitseks, mehe tööelu surve ja maskuliinse väärikuse säilitamiseks," väitis Pajumets. Tema läbiviidud uuringust selgus veel, et isapuhkust kaalutakse, kui on võimalik säilitada väikest töökoormust või kui saab samaaegselt tegeleda traditsionaalselt maskuliinsete huvialadega.
Sotsiaalministeeriumi analüütiku Liina Järviste sõnul näitab Eesti ja teiste Euroopa riikide kogemuste analüüs, et isade vanemapuhkuse võtmine tekitab hea isa-lapse vahelise sideme. Lisaks suurendab isade vanemapuhkuse võtmine teise ja kolmanda lapse sündimise tõenäosust ja mõjub hästi meeste tervisele. "Isapuhkuse kasutamine võib vähendada ka soolist palgavahet," usub Järviste.
Taani pereterapeut Jesper Juul rääkis konverentsi töötoas, et erinevate pereliikmete suurte ja väikeste probleemidega jõuame heade lahendusteni siis, kui kaasatud on kogu pere. Töötoas osalenud Eesti pereterapeudid avaldasid lootust, et Jesper Juulil avaneb veelkord võimalus Eestisse oma lähenemisi tutvustama tulla.
Konverentsil esines ka MTÜ Isade Eest juhatuse liige Kaido Kallikorm, kes arutles, kuidas lapsest eraldi elades siiski lähedasi suhteid säilitada ja arendada. Lisaks esinesid ettekannetega Jyväskylä Ülikooli õppejõud ning uurija Jouko Huttunen, Oslo meeste tugikeskuse "Reform" juht Ulf Rikter-Svendsen. Konverentsi peaesineja oli Euroopas kõrgelt tunnustatud Taani pereterapeut Jesper Juul.
Konverentsi ettekanded on kättesaadavad konverentsi kodulehel http://www.hooliv-isadus.ee/?m1=2&m2=48
Tuesday, February 10, 2009
Aktiivne isaks olemine mõjub hästi meeste tervisele ja heaolule
Täna, 10. veebruaril tutvustatakse konverentsil „Hooliv isadus” poliitikaanalüüsi, mille tulemustest selgub, et hoolitseva isaduse julgustamine võib olla üks võimalus leevendamaks ebavõrdset kohtlemist tööturul, madalat sündimust ning meeste heaolu ja tervise probleeme.
Sotsiaalpoliitika info ja analüüsiosakonna analüütiku Liina Järviste sõnul arutatakse konverentsil, kuidas mõjub hoolitseva isa roll nii meestele, lastele, naistele, peredele kui ka ühiskonnale tervikuna. „Samuti räägime sellest, millised on võimalused, julgustamaks isasid võtma suuremat hoolitseja rolli,” ütles ta.
Eesti ja teiste Euroopa riikide praktikate ja kogemuste analüüs näitas:
• Isapuhkuse võtmine lapse sünni puhul suurendab isade osalust igapäevases lapse eest hoolitsemises.
Võrreldes puhkust mitte võtnud isadega, oli lapse sünni puhul kodus olnud Suurbritannia isade tõenäosus vahetada lapse mähkmeid suurem 25%, toita last 19%, ärgata öösel 19%.
• Nii ema kui isa vanemapuhkusel olemine mõjutab positiivselt laste arengut.
Uurimused on näidanud, et lastele tuleb kasuks suhe nii ema kui isaga ning kogemused, mida nii ema kui isa neile annavad. Viimaste aastate uurimused rõhutavad pigem emade ja isade hoolitsuse sarnast kui erinevat mõju lastele. Järelikult, nii ema kui isa kodus olemine ja lastele aja pühendamine mõjuvad ühtmoodi positiivselt laste arengule.
• Isade vanemapuhkuse võtmine suurendab teise ja kolmanda lapse sündimise tõenäosust.
Rootsi isade vanemapuhkuse võtmist analüüsides on leitud, et isa mõõdukalt pikal vanemapuhkusel on positiivne mõju pere teise ja kolmanda lapse sünnile. Ka Itaalia ja Hispaania perede käitumist analüüsides on leitud, et peredes, kus isad pärast esimese lapse sündi osalevad märkimisväärselt kodutöödes, sünnib suurema tõenäosusega teine ja kolmas laps.
• Peredes, kus isad võtsid vanemapuhkust, läksid vanemad 30% väiksema tõenäosusega lahku.
Rootsi isade vanemapuhkuse kasutamise mõjusid analüüsides on leitud, et isade kojujäämine mõjub positiivselt paarisuhtele. Peredes, kus isad võtsid vanemapuhkust, vähenes 30% tõenäosus, et paar lahutab.
• Aktiivne isaks olemine mõjub hästi meeste vaimsele ja füüsilisele tervisele ning heaolule.
Aktiivne isaks olemine mõjutab positiivselt meeste enda tervist ja heaolu. Mehed, kes elavad koos oma lastega, käituvad vähem riskeerivalt. Teisisõnu, lastega koos elavad isad tarbivad vähem alkoholi, tubakat, narkootikume. Neil on harvem depressioone ning nende üldine vaimne heaolu on kõrgem. Ühe võimaliku põhjusena on välja toodud asjaolu, et lapsed annavad täiskasvanu elule struktuuri, isad tunnevad, et lapsed annavad nende elule mõtte. Samuti on leitud, et just vanemapuhkusel olemine ning lastega lähedaste suhete loomine suurendab meeste emotsionaalset heaolu. Rootsis vanemapuhkust võtnud isasid uurides on isegi leitud, et isadel, kes olid kodus 30–60 päeva, vähenes suremuse risk 25%.
• Võib oletada, et sooline palgalõhe väheneb, kui isad võtavad vanemapuhkust.
Isade kojujäämise täpsete mõjude hindamine soolisele palgalõhele on keeruline hinnata. Siiski võib oletada, et kui nii nais- kui meestöötajad on tööandjale potentsiaalseks „riskiteguriks”, sest nad võivad koju jääda ja võtavad lapse kasvades võrdselt osa lapse kasvatamisest, mõjutavad need hoiakud palgalõhet. Islandi näite põhjal on siiski oletatud, et isade poolt vanemapuhkuse võtmisel on olnud oma osa naiste ja meeste keskmise palga lõhe vähenemisel. Nimelt on Islandil 2000. aastast 2005. aastani naiste ja meeste keskmise palga vahe kahanenud 5,8%. Kõige suurem palga lõhe vähenemine on toimunud just seal gruppides, kus saadakse kõige tõenäolisemalt lapsi (26–35).
Taustainformatsioon:
Poliitikaanalüüsis vaadeldi Euroopa riikide praktikaid ja kogemusi hoolitseva isaduse toetamisel eeskätt vanemapuhkuse näitel. Esmalt kirjeldati isadust toetavate tegevuste ajaloolist ja ideoloogilist arengut ning tänapäevast olukorda ning toodi seoseid erinevate sotsiaalsüsteemide ja mudelitega. Lisaks sellele vaadeldi Eestis levinud hoiakuid soorollide ja isaduse suhtes, naiste ja meeste tööhõivekäitumist ning isadust toetavaid poliitikameetmeid. Lõpetuseks anti soovitusi kuidas poliitikate väljatöötamisel isadust toetada ja väärtustada.
Hoolitseva isaduse all mõeldakse isade usalduslikke suhteid lastega, igakülgset osalemist lapse elus ning vanemaks olemise kohustuste jagamist naisega. Analüüsis käsitletakse teoreetiliselt seda, mis on mehelikkus ning isadus ja millised tegurid neid mõjutavad.
Sotsiaalpoliitika info ja analüüsiosakonna analüütiku Liina Järviste sõnul arutatakse konverentsil, kuidas mõjub hoolitseva isa roll nii meestele, lastele, naistele, peredele kui ka ühiskonnale tervikuna. „Samuti räägime sellest, millised on võimalused, julgustamaks isasid võtma suuremat hoolitseja rolli,” ütles ta.
Eesti ja teiste Euroopa riikide praktikate ja kogemuste analüüs näitas:
• Isapuhkuse võtmine lapse sünni puhul suurendab isade osalust igapäevases lapse eest hoolitsemises.
Võrreldes puhkust mitte võtnud isadega, oli lapse sünni puhul kodus olnud Suurbritannia isade tõenäosus vahetada lapse mähkmeid suurem 25%, toita last 19%, ärgata öösel 19%.
• Nii ema kui isa vanemapuhkusel olemine mõjutab positiivselt laste arengut.
Uurimused on näidanud, et lastele tuleb kasuks suhe nii ema kui isaga ning kogemused, mida nii ema kui isa neile annavad. Viimaste aastate uurimused rõhutavad pigem emade ja isade hoolitsuse sarnast kui erinevat mõju lastele. Järelikult, nii ema kui isa kodus olemine ja lastele aja pühendamine mõjuvad ühtmoodi positiivselt laste arengule.
• Isade vanemapuhkuse võtmine suurendab teise ja kolmanda lapse sündimise tõenäosust.
Rootsi isade vanemapuhkuse võtmist analüüsides on leitud, et isa mõõdukalt pikal vanemapuhkusel on positiivne mõju pere teise ja kolmanda lapse sünnile. Ka Itaalia ja Hispaania perede käitumist analüüsides on leitud, et peredes, kus isad pärast esimese lapse sündi osalevad märkimisväärselt kodutöödes, sünnib suurema tõenäosusega teine ja kolmas laps.
• Peredes, kus isad võtsid vanemapuhkust, läksid vanemad 30% väiksema tõenäosusega lahku.
Rootsi isade vanemapuhkuse kasutamise mõjusid analüüsides on leitud, et isade kojujäämine mõjub positiivselt paarisuhtele. Peredes, kus isad võtsid vanemapuhkust, vähenes 30% tõenäosus, et paar lahutab.
• Aktiivne isaks olemine mõjub hästi meeste vaimsele ja füüsilisele tervisele ning heaolule.
Aktiivne isaks olemine mõjutab positiivselt meeste enda tervist ja heaolu. Mehed, kes elavad koos oma lastega, käituvad vähem riskeerivalt. Teisisõnu, lastega koos elavad isad tarbivad vähem alkoholi, tubakat, narkootikume. Neil on harvem depressioone ning nende üldine vaimne heaolu on kõrgem. Ühe võimaliku põhjusena on välja toodud asjaolu, et lapsed annavad täiskasvanu elule struktuuri, isad tunnevad, et lapsed annavad nende elule mõtte. Samuti on leitud, et just vanemapuhkusel olemine ning lastega lähedaste suhete loomine suurendab meeste emotsionaalset heaolu. Rootsis vanemapuhkust võtnud isasid uurides on isegi leitud, et isadel, kes olid kodus 30–60 päeva, vähenes suremuse risk 25%.
• Võib oletada, et sooline palgalõhe väheneb, kui isad võtavad vanemapuhkust.
Isade kojujäämise täpsete mõjude hindamine soolisele palgalõhele on keeruline hinnata. Siiski võib oletada, et kui nii nais- kui meestöötajad on tööandjale potentsiaalseks „riskiteguriks”, sest nad võivad koju jääda ja võtavad lapse kasvades võrdselt osa lapse kasvatamisest, mõjutavad need hoiakud palgalõhet. Islandi näite põhjal on siiski oletatud, et isade poolt vanemapuhkuse võtmisel on olnud oma osa naiste ja meeste keskmise palga lõhe vähenemisel. Nimelt on Islandil 2000. aastast 2005. aastani naiste ja meeste keskmise palga vahe kahanenud 5,8%. Kõige suurem palga lõhe vähenemine on toimunud just seal gruppides, kus saadakse kõige tõenäolisemalt lapsi (26–35).
Taustainformatsioon:
Poliitikaanalüüsis vaadeldi Euroopa riikide praktikaid ja kogemusi hoolitseva isaduse toetamisel eeskätt vanemapuhkuse näitel. Esmalt kirjeldati isadust toetavate tegevuste ajaloolist ja ideoloogilist arengut ning tänapäevast olukorda ning toodi seoseid erinevate sotsiaalsüsteemide ja mudelitega. Lisaks sellele vaadeldi Eestis levinud hoiakuid soorollide ja isaduse suhtes, naiste ja meeste tööhõivekäitumist ning isadust toetavaid poliitikameetmeid. Lõpetuseks anti soovitusi kuidas poliitikate väljatöötamisel isadust toetada ja väärtustada.
Hoolitseva isaduse all mõeldakse isade usalduslikke suhteid lastega, igakülgset osalemist lapse elus ning vanemaks olemise kohustuste jagamist naisega. Analüüsis käsitletakse teoreetiliselt seda, mis on mehelikkus ning isadus ja millised tegurid neid mõjutavad.
Thursday, January 22, 2009
Varsti tulekul - isade konverents
Juba 10. veebruaril peetakse isadele pühendet konverentsi. Õige pea juba rohkem infot.
Thursday, January 15, 2009
„Käed on hoidmiseks, mitte karistamiseks“ - näitus Riigikogus
Alates 14. jaanuarist on Riigikogu hoone vestibüülis võimalus tutvuda Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse koostatud näitusega „Käed on hoidmiseks, mitte karistamiseks”.
Näitus on ajendatud Euroopa Nõukogu (EN) 2008. aasta 15. juunil Zagrebis käivitunud algatusest laste kehalise karistamise vastu ning toimub selle raames. See üleeuroopaline algatus kutsub üles kaotama kehalist karistamist kõikjal – koolides, karistussüsteemides, erihooldusasutustes, aga eeskätt kodudes. Tegemist on Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud kampaaniaga, mille eesmärk on anda ühiskonda selge sõnum, et lapsevanema peamine roll on last tema arengus suunata ja toetada ning aidata, mitte last alandada ja füüsiliselt karistada. Siit ka kampaania sõnum - käed on hoidmiseks, mitte karistamiseks.
Eestis viisid laste kehalise karistamise vastu suunatud EN kampaania läbi sotsiaalministeerium ja Euroopa Nõukogu infotalitus (ENI) 1. - 12. oktoobrini 2008. Kampaaniaga seoses valmis ENIil näitus, mida eksponeeritakse peale Riigikogu veel maakondade ja linnade keskraamatukogudes üle Eesti.
Euroopa Nõukogu tegevus on kavandatud kolmel suunal – õiguslik reform, positiivne lastekasvatus, teadlikkuse suurendamine – millest ühtegi ei tohi tähelepanuta jätta, kui soovime kehalist karistamist kaotada nii õiguses kui ka tegelikkuses.
Algatus on konkreetseks vastukajaks ÜRO soovitustele lastevastase vägivalla teemal. ÜRO peasekretäri soovitus näeb ette, et laste kehaline karistamine tuleb üleüldiselt kaotada 2009. aastaks. Seni on seda teinud Euroopa Nõukogu 18 liikmesriiki.
Lisaks pakutavale silmarõõmule on võimalik kaasa võtta informatiivset materjali, mis kajastab Euroopa Nõukogu tegevust selles vallas.
Riigikogu pressiteade
Näitus on ajendatud Euroopa Nõukogu (EN) 2008. aasta 15. juunil Zagrebis käivitunud algatusest laste kehalise karistamise vastu ning toimub selle raames. See üleeuroopaline algatus kutsub üles kaotama kehalist karistamist kõikjal – koolides, karistussüsteemides, erihooldusasutustes, aga eeskätt kodudes. Tegemist on Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud kampaaniaga, mille eesmärk on anda ühiskonda selge sõnum, et lapsevanema peamine roll on last tema arengus suunata ja toetada ning aidata, mitte last alandada ja füüsiliselt karistada. Siit ka kampaania sõnum - käed on hoidmiseks, mitte karistamiseks.
Eestis viisid laste kehalise karistamise vastu suunatud EN kampaania läbi sotsiaalministeerium ja Euroopa Nõukogu infotalitus (ENI) 1. - 12. oktoobrini 2008. Kampaaniaga seoses valmis ENIil näitus, mida eksponeeritakse peale Riigikogu veel maakondade ja linnade keskraamatukogudes üle Eesti.
Euroopa Nõukogu tegevus on kavandatud kolmel suunal – õiguslik reform, positiivne lastekasvatus, teadlikkuse suurendamine – millest ühtegi ei tohi tähelepanuta jätta, kui soovime kehalist karistamist kaotada nii õiguses kui ka tegelikkuses.
Algatus on konkreetseks vastukajaks ÜRO soovitustele lastevastase vägivalla teemal. ÜRO peasekretäri soovitus näeb ette, et laste kehaline karistamine tuleb üleüldiselt kaotada 2009. aastaks. Seni on seda teinud Euroopa Nõukogu 18 liikmesriiki.
Lisaks pakutavale silmarõõmule on võimalik kaasa võtta informatiivset materjali, mis kajastab Euroopa Nõukogu tegevust selles vallas.
Riigikogu pressiteade
Monday, January 12, 2009
Anna teada hätta sattunud lapsest
Naaber kuuleb iga päev, kuidas kõrvalkorterist kostab laste nuttu või satub peale, kuidas vanemad lapsi nahutavad. Mida sellises olukorras teha? Kõrvatroppidest ja silmaklappidest pole lastel abi – väärkohtlemisest tuleb ametnikele teada anda.
Sageli jõuavad teleekraanile või ajalehe veergudele karmid lood laste väärkohtlemisest või hooletussejätmisest. Räägitakse sellest, et vanemad on oma last aastaid peksnud, alandanud või näljas hoidnud. On välja tulnud juhuseid, kui naabrid ja tuttavad on olnud teadlikud sellest, et vanemad kohtlevad oma lapsi halvasti, ent pole sellest kuhugi teatanud, ning sotsiaaltöötajani jõuab info liiga hilja. Võimalikult varakult edastatud tähelepanekute korral on aga võimalik probleemide küüsi sattunud perekonnale tuge pakkuda, kindlasti saab laste puhul vältida hullemaid tagajärgi.
Tihtipeale ei teadvusta me endile, et hätta sattunud last nähes on meil lastekaitseseadusest lähtuv kohustus sellest teada anda. Seega, kui keegi näeb või teab, et tema naabrid või tuttavad kohtlevad lapsi vägivaldselt ja hoolimatult, peab ta sellest kindlasti teada andma sotsiaalametnikele, politseile või mõnele muule spetsialistile. Spetsialistid peavad juba edasi uurima, mis peres toimub, ning lapse abistamiseks sekkuma ja olukorrale lahenduse leidma. Enamasti piisab õigeaegsel tegutsemisel sellest, et vanematele pakutakse koolitust, nõustamist või tugiisiku teenust. Ent on ka olukordi, kui laps tuleb vanematest kiiresti eraldada - viia turvakodusse ja hinnata olukorrale vastavalt, kas teda oma perre tagasi saabki anda.
Kindlasti tuleb meeles pidada, et ohtu sattunud lapsest teatamine pole pealekaebamine või klatšimine. Sellises olukorras ei saa lähtuda iganenud hoiakutest, et „las iga pere peseb oma musta pesu ise” või „pole minu asi teiste asjadesse oma nina pista”. Teatamine on hädavajalik selleks, et võimalikult vara jõuaks kohale märguanne - selles peres ei ole kõik korras. Siis saab midagi lapse kaitseks ette võtta.
Lasteabi telefon 116 111
Alates jaanuarist käivitus üleriigiline lasteabi telefon 116 111, kuhu võivad helistada kõik, kes soovivad saada teavet lastega seotud küsimustes. Saab ka nõu, kuidas keerulistes olukordades tegutseda.
Kui tuleb teade hätta sattunud lapsest, suunavad konsultandid helistaja õigesse asutusse või edastavad saadud info ise lapse elukohajärgsele omavalitsusele. Helistaja võib jääda anonüümseks, seega loodame, et lasteabi telefon aitab kiiresti jõuda jälile hooletusse jäetud, väärkoheldud või mingit muud abi vajavatele lastele.
Mitte ükski laps ei pea kannatama alandust, hooletussejätmist, vägivalda või kuritarvitamist. Igaühe kohustus on tagada lapse õigused tervisele, arengule, turvalisele ja õnnelikule elule.
Anniki Tikerpuu,
Sotsiaalministeeriumi laste õiguste ja teenuste juht
Euroopa Liidu ühtlustatud sotsiaalse sisuga telefonid
· Üleriiklikud lasteabi telefonid on kas juba käivitatud või plaanis käivitada paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides. 2006.aasta lõpus kiitis EL liikmesriikide esindajatest koosnev sidekomitee heaks eelnõu, mis reserveeris kombinatsiooniga 116 algavad telefoninumbrid sotsiaalset väärtust omavate ühtlustatud teenuste jaoks. Otsustati, et igal pool Euroopas on number 116 000 kadunud laste abitelefon ning number 116 111 laste abitelefon.
116 111 lasteabitelefoni teenust pakkuvad riigid:
· Tšehhi
· Slovakkia
· Rumeenia
· Ungari
· Poola
(nö vanades liikmesriikides on enamasti kasutusel varasemad teenusenumbrid)
Sageli jõuavad teleekraanile või ajalehe veergudele karmid lood laste väärkohtlemisest või hooletussejätmisest. Räägitakse sellest, et vanemad on oma last aastaid peksnud, alandanud või näljas hoidnud. On välja tulnud juhuseid, kui naabrid ja tuttavad on olnud teadlikud sellest, et vanemad kohtlevad oma lapsi halvasti, ent pole sellest kuhugi teatanud, ning sotsiaaltöötajani jõuab info liiga hilja. Võimalikult varakult edastatud tähelepanekute korral on aga võimalik probleemide küüsi sattunud perekonnale tuge pakkuda, kindlasti saab laste puhul vältida hullemaid tagajärgi.
Tihtipeale ei teadvusta me endile, et hätta sattunud last nähes on meil lastekaitseseadusest lähtuv kohustus sellest teada anda. Seega, kui keegi näeb või teab, et tema naabrid või tuttavad kohtlevad lapsi vägivaldselt ja hoolimatult, peab ta sellest kindlasti teada andma sotsiaalametnikele, politseile või mõnele muule spetsialistile. Spetsialistid peavad juba edasi uurima, mis peres toimub, ning lapse abistamiseks sekkuma ja olukorrale lahenduse leidma. Enamasti piisab õigeaegsel tegutsemisel sellest, et vanematele pakutakse koolitust, nõustamist või tugiisiku teenust. Ent on ka olukordi, kui laps tuleb vanematest kiiresti eraldada - viia turvakodusse ja hinnata olukorrale vastavalt, kas teda oma perre tagasi saabki anda.
Kindlasti tuleb meeles pidada, et ohtu sattunud lapsest teatamine pole pealekaebamine või klatšimine. Sellises olukorras ei saa lähtuda iganenud hoiakutest, et „las iga pere peseb oma musta pesu ise” või „pole minu asi teiste asjadesse oma nina pista”. Teatamine on hädavajalik selleks, et võimalikult vara jõuaks kohale märguanne - selles peres ei ole kõik korras. Siis saab midagi lapse kaitseks ette võtta.
Lasteabi telefon 116 111
Alates jaanuarist käivitus üleriigiline lasteabi telefon 116 111, kuhu võivad helistada kõik, kes soovivad saada teavet lastega seotud küsimustes. Saab ka nõu, kuidas keerulistes olukordades tegutseda.
Kui tuleb teade hätta sattunud lapsest, suunavad konsultandid helistaja õigesse asutusse või edastavad saadud info ise lapse elukohajärgsele omavalitsusele. Helistaja võib jääda anonüümseks, seega loodame, et lasteabi telefon aitab kiiresti jõuda jälile hooletusse jäetud, väärkoheldud või mingit muud abi vajavatele lastele.
Mitte ükski laps ei pea kannatama alandust, hooletussejätmist, vägivalda või kuritarvitamist. Igaühe kohustus on tagada lapse õigused tervisele, arengule, turvalisele ja õnnelikule elule.
Anniki Tikerpuu,
Sotsiaalministeeriumi laste õiguste ja teenuste juht
Euroopa Liidu ühtlustatud sotsiaalse sisuga telefonid
· Üleriiklikud lasteabi telefonid on kas juba käivitatud või plaanis käivitada paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides. 2006.aasta lõpus kiitis EL liikmesriikide esindajatest koosnev sidekomitee heaks eelnõu, mis reserveeris kombinatsiooniga 116 algavad telefoninumbrid sotsiaalset väärtust omavate ühtlustatud teenuste jaoks. Otsustati, et igal pool Euroopas on number 116 000 kadunud laste abitelefon ning number 116 111 laste abitelefon.
116 111 lasteabitelefoni teenust pakkuvad riigid:
· Tšehhi
· Slovakkia
· Rumeenia
· Ungari
· Poola
(nö vanades liikmesriikides on enamasti kasutusel varasemad teenusenumbrid)
Saturday, January 10, 2009
Nublu vestlusringid lapsevanematele
Neljapäeva õhtut korraldab Nublu vanematele vestlusringe erinevatel teemadel.
Mina ei taha!
15. jaanuar
Jonniteemalist vestlust juhib Siiri-Liisi Läänesaar
Laste omavahelised suhted – kas sõprus või kiusamine?
5. veebruar
Kuidas õpetada lastele sõbralikku suhtlemist ja grupikulutuuri, mille juures kõigil oleks hea olla? Kuidas tõsta lapse enesekindlust ja parandada suhtlemisoskust? Vastuseid aitab leida Siiri-Liisi Läänesaar.
Viirushaigused ja lapse tervise tugevdamine
26. veebruar
Levinumatest viirushaigustest, mida ette võtta, et neid vältida, kuidas ravida, millised oleksid parimad ennetusmeetodid – sellest kõigest räägib Margit Pärn.
Esmaabi lapsele
19. märts
Läbi praktilise tegevuse õpetab esmaabi andma Margit Pärn.
Mina ei taha!
15. jaanuar
Jonniteemalist vestlust juhib Siiri-Liisi Läänesaar
Laste omavahelised suhted – kas sõprus või kiusamine?
5. veebruar
Kuidas õpetada lastele sõbralikku suhtlemist ja grupikulutuuri, mille juures kõigil oleks hea olla? Kuidas tõsta lapse enesekindlust ja parandada suhtlemisoskust? Vastuseid aitab leida Siiri-Liisi Läänesaar.
Viirushaigused ja lapse tervise tugevdamine
26. veebruar
Levinumatest viirushaigustest, mida ette võtta, et neid vältida, kuidas ravida, millised oleksid parimad ennetusmeetodid – sellest kõigest räägib Margit Pärn.
Esmaabi lapsele
19. märts
Läbi praktilise tegevuse õpetab esmaabi andma Margit Pärn.
- Siiri-Liisi Läänesaar
on lõpetanud Tartu Ülikoolis kasvatusteaduste bakalaureuseõppe ja Tallinna Ülikoolis sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistrantuuri. Praegu õpib ta Soomes, Kuopio Ülikoolis Sotsiaalpedagoogika doktorantuuris. Ta on Perekasvatuse Instituudi koolitaja ja nõustaja 2005 aastast alates. - Margit Pärn
on Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabiõde, MTÜ Rahvakoolitus „ELU“ koolitaja, mitmete esmaabi käsiraamatute kaasautor. Tal on pikaajaline kogemus esmaabikoolitajana, samuti peab ta loenguid laste haiguste, traumade ennetamise ja vältimise teemadel.
Vestlusringid toimuvad neljapäeva õhtuti kell 17:30 Tabasalus Sarapuu 66. Registreerimine evelin@nublu.ee. Kohtade arv on piiratud. Osalustasu 125 krooni.
Tuesday, January 6, 2009
Käivitus uus lasteabitelefon 116 111
1.jaanuarist 2009 käivitus üle-eestiline lasteabitelefon 116 111. Abitelefon võimaldab kõigil operatiivselt teatada abivajavast lapsest ning pakub lastele ja lastega seotud täiskasvanutele tarvilikku infot ja nõu ning vajadusel ka esmast kriisinõustamist.
„On väga oluline, et kõik, kes märkavad hädasolevaid lapsi, neist kindlasti teada annaksid. Mitte ükski laps ei peaks kannatama alanduse, hooletussejätmise, vägivalla või kuritarvitamise tõttu," ütles sotsiaalminister Maret Maripuu.
Telefon on mõeldud eelkõige lastele, et nad saaksid küsida abi ja nõu, kui nad ei julge oma vanematelt või teistelt täiskasvanutelt küsida või kui nemad ei oska vastata. Abitelefonile võivad helistada nii lapsed kui täiskasvanud ka selleks, et küsida nõu, mida ühes või teises keerulises olukorras teha, kust saada abi, nõustamist, teenuseid. Küsida võib ka lastega seotud seaduste, asutuste ning muude teemade kohta.
Maripuu sõnul ei ole ohtu sattunud lapsest teatamine pealekaebamine. „Sellises olukorras ei saa lähtuda iganenud hoiakutest, et „las iga pere peseb oma musta pesu ise" või „pole minu asi teiste asjades torkida". Teatamine on hädavajalik selleks, et võimalikult varakult saaks peredele nõu ja abi pakkuda ning lapsi säästa," lisas minister.
Telefon 116 111 töötab ööpäevaringselt. Teenus on tasuta nii fikseeritud kui mobiilsidevõrkudest helistajale. Kõnedele vastatakse nii eesti, vene kui inglise keeles. On avatud ka veebileht http://www.lasteabi.ee/
Teenust korraldab Arstlik Perenõuandla OÜ, kellel on juba head kogemused perearsti nõuandetelefoni 1220 teenuse pakkumisel.
Üleriiklikud lasteabi telefonid on kas juba käivitatud või plaanis käivitada paljudes Euroopa Liidu riikides. 2006.aasta lõpus kiitis EL liikmesriikide esindajatest koosnev sidekomitee heaks eelnõu, mis reserveeris kombinatsiooniga 116 algavad telefoninumbrid sotsiaalse sisuga teenuste jaoks. Otsustati ka, et igal pool Euroopas on number 116 111 lasteabitelefon.
Monday, January 5, 2009
Uuel aastal
Sellest, millised muudatused tänavu sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas ees ootavad, saab lugeda sotsiaalministeeriumi lehelt. Näiteks sellest, millised muudatused on 2009. aastal peretoetustes. Või kuidas jätkuvad Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) toetatud viie riikliku programmi tegevused, näiteks soolise võrdõiguslikkuse programm alustab aastat isaks olemise kampaaniaga. Veebruaris toimuval konverentsil käsitletakse töö- ja pereelu ühitamise temaatikat, keskendudes isa rolli tähtsustamisele perekonnas.
Saturday, January 3, 2009
Uuring vanemaharidusest
Uuringut Laste kaasatus ja vanemaharidus Eesti ühiskonnas loe sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Subscribe to:
Posts (Atom)
