Lapsendajad on öelnud: Tegelikult sünnivad lapsed südames- ühed vanemad annavad lapsele elu aga vahel tuleb teistel vanematel õpetada lapsel seda elu elama.
On imetlusväärne, kui pere kasvatab üles toredad ja hästi toimetulevad lapsed. Veelgi imetlusväärsem on, kui selgub, et üks või mitu neist on „meie lapsed“ pisut teisel moel kui loodus selle seadnud. Lapsendamine on väga vastutusrikas, sisaldades endas nii emotsionaalset kui ka praktilist külge. See on otsustav muutus lapse elus ning suur samm perele. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 lapsendatud last, kes oma peredele toonud palju rõõmu.
Kasuvanemate koolitusprogramm PRIDE pole kättesaadav enamusele lapsendaja-peredele. Seega puudub neil täna võimalus osaleda lapsevanemat ettevalmistaval koolitusel. Bioloogilisest perest eraldamine on igale lapsele olenemata tema vanusest alati traumaatiline. Lapse turvatunde uues peres tagab lapsendaja põhjalik ettevalmistus. Seepärast on Perekeskus Sina ja Mina alustamas Gordoni perekooli gruppe, mis on suunatud lapsendaja-peredele.
Gordoni perekool on praktiline kursus, mis suunatud lapsevanematele. Tegu on psühholoog Thomas Gordoni väljatöötatud suhtlemiskoolitusega, kus käsitletakse näiteks järgnevaid teemasid:
• kuidas kuulata last nii, et ta tajub, et teda mõistetakse;
• kuidas ennast väljendada nii, et laps mõistaks täiskasvanu vajadusi;
• kuidas seada reegleid nii, et lapsed neid järgiksid;
• kuidas lahendada konflikte võimu kasutamata nii, et keegi ei kaotaks;
• kuidas lahendada erinevatest väärtushinnangutest tulenevaid erimeelsusi.
Koolitajad on üle Eesti tunnustatud psühholoogid, perenõustajad ja terapeudid. Gordoni perekooli on läbinud juba üle 3500 lapsevanema ja lastega töötava spetsialisti üle Eesti.
2007.aastal viidi läbi küsitlus maavalitsuste juures lapsendamise teemadega tegelevate spetsialistide seas. Väga paljud neist tõid välja adoptiivvanemad kui sihtgrupi, mis vajab enam toetavaid koolitusi ja loenguid.
Perekeskus Sina ja Mina tegevuse esimeseks etapiks on koolitada maavalitsuste lapsendamisega tegelevaid spetsialiste, et anda neile edasi koolituse sisu ja õpitavad teemad. Olles selle infoga varustatud, suudavad spetsialistid soovitada kursust adoptiivvanematele ning komplekteerida koolitusgruppe. Seejärel toimub igas maakonnas üks ehk kokku 15 lapsevanematele mõeldud Gordoni perekooli kursust.
Adoptiivvanemate koolitusi toetab Hasartmängumaksu nõukogu kaudu Sotsiaalministeerium.
Gordoni perekooli info www.sinamina.ee
Lapsendamisest üldiselt ja Eesti hetkeolukorrast www.omapere.ee
Monika Soosaar
Tegevjuht, Perekeskus Sina ja Mina
Wednesday, February 25, 2009
Friday, February 13, 2009
Isaduse konverents: perega koosveedetud aeg mõjub isadele hästi
10. ja 11. veebruaril toimus Tallinnas Arigato Spordiklubis konverents ja töötuba "Hooliv Isadus". Kahe päeva vältel võeti luubi alla isaduse roll Eesti ühiskonnas. Uuriti, milline võiks olla seos hooliva isaduse ja meeste eluea pikkuse vahel. Samuti, kuidas aitab isade hoolivusele julgustamine kaasa ebavõrdse kohtlemise vähendamisele tööturul.
Konverentsil võtsid sõna erinevad oma ala spetsialistid Eestist ja välismaalt, ühendades nii erinevate riikide kogemused isaduse rollist ja riiklikest perepoliitika regulatsioonidest. Tallinna ülikooli teadur Marion Pajumets tõi oma ettekandes välja, miks mehed isapuhkusest loobuvad. "Isad ei võta lapsepuhkust, põhjendades seda sooviga säilitada ema ja rinnalapse kokkukuuluvust. Otsus langetatakse ka pere majanduslike huvide kaitseks, mehe tööelu surve ja maskuliinse väärikuse säilitamiseks," väitis Pajumets. Tema läbiviidud uuringust selgus veel, et isapuhkust kaalutakse, kui on võimalik säilitada väikest töökoormust või kui saab samaaegselt tegeleda traditsionaalselt maskuliinsete huvialadega.
Sotsiaalministeeriumi analüütiku Liina Järviste sõnul näitab Eesti ja teiste Euroopa riikide kogemuste analüüs, et isade vanemapuhkuse võtmine tekitab hea isa-lapse vahelise sideme. Lisaks suurendab isade vanemapuhkuse võtmine teise ja kolmanda lapse sündimise tõenäosust ja mõjub hästi meeste tervisele. "Isapuhkuse kasutamine võib vähendada ka soolist palgavahet," usub Järviste.
Taani pereterapeut Jesper Juul rääkis konverentsi töötoas, et erinevate pereliikmete suurte ja väikeste probleemidega jõuame heade lahendusteni siis, kui kaasatud on kogu pere. Töötoas osalenud Eesti pereterapeudid avaldasid lootust, et Jesper Juulil avaneb veelkord võimalus Eestisse oma lähenemisi tutvustama tulla.
Konverentsil esines ka MTÜ Isade Eest juhatuse liige Kaido Kallikorm, kes arutles, kuidas lapsest eraldi elades siiski lähedasi suhteid säilitada ja arendada. Lisaks esinesid ettekannetega Jyväskylä Ülikooli õppejõud ning uurija Jouko Huttunen, Oslo meeste tugikeskuse "Reform" juht Ulf Rikter-Svendsen. Konverentsi peaesineja oli Euroopas kõrgelt tunnustatud Taani pereterapeut Jesper Juul.
Konverentsi ettekanded on kättesaadavad konverentsi kodulehel http://www.hooliv-isadus.ee/?m1=2&m2=48
Konverentsil võtsid sõna erinevad oma ala spetsialistid Eestist ja välismaalt, ühendades nii erinevate riikide kogemused isaduse rollist ja riiklikest perepoliitika regulatsioonidest. Tallinna ülikooli teadur Marion Pajumets tõi oma ettekandes välja, miks mehed isapuhkusest loobuvad. "Isad ei võta lapsepuhkust, põhjendades seda sooviga säilitada ema ja rinnalapse kokkukuuluvust. Otsus langetatakse ka pere majanduslike huvide kaitseks, mehe tööelu surve ja maskuliinse väärikuse säilitamiseks," väitis Pajumets. Tema läbiviidud uuringust selgus veel, et isapuhkust kaalutakse, kui on võimalik säilitada väikest töökoormust või kui saab samaaegselt tegeleda traditsionaalselt maskuliinsete huvialadega.
Sotsiaalministeeriumi analüütiku Liina Järviste sõnul näitab Eesti ja teiste Euroopa riikide kogemuste analüüs, et isade vanemapuhkuse võtmine tekitab hea isa-lapse vahelise sideme. Lisaks suurendab isade vanemapuhkuse võtmine teise ja kolmanda lapse sündimise tõenäosust ja mõjub hästi meeste tervisele. "Isapuhkuse kasutamine võib vähendada ka soolist palgavahet," usub Järviste.
Taani pereterapeut Jesper Juul rääkis konverentsi töötoas, et erinevate pereliikmete suurte ja väikeste probleemidega jõuame heade lahendusteni siis, kui kaasatud on kogu pere. Töötoas osalenud Eesti pereterapeudid avaldasid lootust, et Jesper Juulil avaneb veelkord võimalus Eestisse oma lähenemisi tutvustama tulla.
Konverentsil esines ka MTÜ Isade Eest juhatuse liige Kaido Kallikorm, kes arutles, kuidas lapsest eraldi elades siiski lähedasi suhteid säilitada ja arendada. Lisaks esinesid ettekannetega Jyväskylä Ülikooli õppejõud ning uurija Jouko Huttunen, Oslo meeste tugikeskuse "Reform" juht Ulf Rikter-Svendsen. Konverentsi peaesineja oli Euroopas kõrgelt tunnustatud Taani pereterapeut Jesper Juul.
Konverentsi ettekanded on kättesaadavad konverentsi kodulehel http://www.hooliv-isadus.ee/?m1=2&m2=48
Tuesday, February 10, 2009
Aktiivne isaks olemine mõjub hästi meeste tervisele ja heaolule
Täna, 10. veebruaril tutvustatakse konverentsil „Hooliv isadus” poliitikaanalüüsi, mille tulemustest selgub, et hoolitseva isaduse julgustamine võib olla üks võimalus leevendamaks ebavõrdset kohtlemist tööturul, madalat sündimust ning meeste heaolu ja tervise probleeme.
Sotsiaalpoliitika info ja analüüsiosakonna analüütiku Liina Järviste sõnul arutatakse konverentsil, kuidas mõjub hoolitseva isa roll nii meestele, lastele, naistele, peredele kui ka ühiskonnale tervikuna. „Samuti räägime sellest, millised on võimalused, julgustamaks isasid võtma suuremat hoolitseja rolli,” ütles ta.
Eesti ja teiste Euroopa riikide praktikate ja kogemuste analüüs näitas:
• Isapuhkuse võtmine lapse sünni puhul suurendab isade osalust igapäevases lapse eest hoolitsemises.
Võrreldes puhkust mitte võtnud isadega, oli lapse sünni puhul kodus olnud Suurbritannia isade tõenäosus vahetada lapse mähkmeid suurem 25%, toita last 19%, ärgata öösel 19%.
• Nii ema kui isa vanemapuhkusel olemine mõjutab positiivselt laste arengut.
Uurimused on näidanud, et lastele tuleb kasuks suhe nii ema kui isaga ning kogemused, mida nii ema kui isa neile annavad. Viimaste aastate uurimused rõhutavad pigem emade ja isade hoolitsuse sarnast kui erinevat mõju lastele. Järelikult, nii ema kui isa kodus olemine ja lastele aja pühendamine mõjuvad ühtmoodi positiivselt laste arengule.
• Isade vanemapuhkuse võtmine suurendab teise ja kolmanda lapse sündimise tõenäosust.
Rootsi isade vanemapuhkuse võtmist analüüsides on leitud, et isa mõõdukalt pikal vanemapuhkusel on positiivne mõju pere teise ja kolmanda lapse sünnile. Ka Itaalia ja Hispaania perede käitumist analüüsides on leitud, et peredes, kus isad pärast esimese lapse sündi osalevad märkimisväärselt kodutöödes, sünnib suurema tõenäosusega teine ja kolmas laps.
• Peredes, kus isad võtsid vanemapuhkust, läksid vanemad 30% väiksema tõenäosusega lahku.
Rootsi isade vanemapuhkuse kasutamise mõjusid analüüsides on leitud, et isade kojujäämine mõjub positiivselt paarisuhtele. Peredes, kus isad võtsid vanemapuhkust, vähenes 30% tõenäosus, et paar lahutab.
• Aktiivne isaks olemine mõjub hästi meeste vaimsele ja füüsilisele tervisele ning heaolule.
Aktiivne isaks olemine mõjutab positiivselt meeste enda tervist ja heaolu. Mehed, kes elavad koos oma lastega, käituvad vähem riskeerivalt. Teisisõnu, lastega koos elavad isad tarbivad vähem alkoholi, tubakat, narkootikume. Neil on harvem depressioone ning nende üldine vaimne heaolu on kõrgem. Ühe võimaliku põhjusena on välja toodud asjaolu, et lapsed annavad täiskasvanu elule struktuuri, isad tunnevad, et lapsed annavad nende elule mõtte. Samuti on leitud, et just vanemapuhkusel olemine ning lastega lähedaste suhete loomine suurendab meeste emotsionaalset heaolu. Rootsis vanemapuhkust võtnud isasid uurides on isegi leitud, et isadel, kes olid kodus 30–60 päeva, vähenes suremuse risk 25%.
• Võib oletada, et sooline palgalõhe väheneb, kui isad võtavad vanemapuhkust.
Isade kojujäämise täpsete mõjude hindamine soolisele palgalõhele on keeruline hinnata. Siiski võib oletada, et kui nii nais- kui meestöötajad on tööandjale potentsiaalseks „riskiteguriks”, sest nad võivad koju jääda ja võtavad lapse kasvades võrdselt osa lapse kasvatamisest, mõjutavad need hoiakud palgalõhet. Islandi näite põhjal on siiski oletatud, et isade poolt vanemapuhkuse võtmisel on olnud oma osa naiste ja meeste keskmise palga lõhe vähenemisel. Nimelt on Islandil 2000. aastast 2005. aastani naiste ja meeste keskmise palga vahe kahanenud 5,8%. Kõige suurem palga lõhe vähenemine on toimunud just seal gruppides, kus saadakse kõige tõenäolisemalt lapsi (26–35).
Taustainformatsioon:
Poliitikaanalüüsis vaadeldi Euroopa riikide praktikaid ja kogemusi hoolitseva isaduse toetamisel eeskätt vanemapuhkuse näitel. Esmalt kirjeldati isadust toetavate tegevuste ajaloolist ja ideoloogilist arengut ning tänapäevast olukorda ning toodi seoseid erinevate sotsiaalsüsteemide ja mudelitega. Lisaks sellele vaadeldi Eestis levinud hoiakuid soorollide ja isaduse suhtes, naiste ja meeste tööhõivekäitumist ning isadust toetavaid poliitikameetmeid. Lõpetuseks anti soovitusi kuidas poliitikate väljatöötamisel isadust toetada ja väärtustada.
Hoolitseva isaduse all mõeldakse isade usalduslikke suhteid lastega, igakülgset osalemist lapse elus ning vanemaks olemise kohustuste jagamist naisega. Analüüsis käsitletakse teoreetiliselt seda, mis on mehelikkus ning isadus ja millised tegurid neid mõjutavad.
Sotsiaalpoliitika info ja analüüsiosakonna analüütiku Liina Järviste sõnul arutatakse konverentsil, kuidas mõjub hoolitseva isa roll nii meestele, lastele, naistele, peredele kui ka ühiskonnale tervikuna. „Samuti räägime sellest, millised on võimalused, julgustamaks isasid võtma suuremat hoolitseja rolli,” ütles ta.
Eesti ja teiste Euroopa riikide praktikate ja kogemuste analüüs näitas:
• Isapuhkuse võtmine lapse sünni puhul suurendab isade osalust igapäevases lapse eest hoolitsemises.
Võrreldes puhkust mitte võtnud isadega, oli lapse sünni puhul kodus olnud Suurbritannia isade tõenäosus vahetada lapse mähkmeid suurem 25%, toita last 19%, ärgata öösel 19%.
• Nii ema kui isa vanemapuhkusel olemine mõjutab positiivselt laste arengut.
Uurimused on näidanud, et lastele tuleb kasuks suhe nii ema kui isaga ning kogemused, mida nii ema kui isa neile annavad. Viimaste aastate uurimused rõhutavad pigem emade ja isade hoolitsuse sarnast kui erinevat mõju lastele. Järelikult, nii ema kui isa kodus olemine ja lastele aja pühendamine mõjuvad ühtmoodi positiivselt laste arengule.
• Isade vanemapuhkuse võtmine suurendab teise ja kolmanda lapse sündimise tõenäosust.
Rootsi isade vanemapuhkuse võtmist analüüsides on leitud, et isa mõõdukalt pikal vanemapuhkusel on positiivne mõju pere teise ja kolmanda lapse sünnile. Ka Itaalia ja Hispaania perede käitumist analüüsides on leitud, et peredes, kus isad pärast esimese lapse sündi osalevad märkimisväärselt kodutöödes, sünnib suurema tõenäosusega teine ja kolmas laps.
• Peredes, kus isad võtsid vanemapuhkust, läksid vanemad 30% väiksema tõenäosusega lahku.
Rootsi isade vanemapuhkuse kasutamise mõjusid analüüsides on leitud, et isade kojujäämine mõjub positiivselt paarisuhtele. Peredes, kus isad võtsid vanemapuhkust, vähenes 30% tõenäosus, et paar lahutab.
• Aktiivne isaks olemine mõjub hästi meeste vaimsele ja füüsilisele tervisele ning heaolule.
Aktiivne isaks olemine mõjutab positiivselt meeste enda tervist ja heaolu. Mehed, kes elavad koos oma lastega, käituvad vähem riskeerivalt. Teisisõnu, lastega koos elavad isad tarbivad vähem alkoholi, tubakat, narkootikume. Neil on harvem depressioone ning nende üldine vaimne heaolu on kõrgem. Ühe võimaliku põhjusena on välja toodud asjaolu, et lapsed annavad täiskasvanu elule struktuuri, isad tunnevad, et lapsed annavad nende elule mõtte. Samuti on leitud, et just vanemapuhkusel olemine ning lastega lähedaste suhete loomine suurendab meeste emotsionaalset heaolu. Rootsis vanemapuhkust võtnud isasid uurides on isegi leitud, et isadel, kes olid kodus 30–60 päeva, vähenes suremuse risk 25%.
• Võib oletada, et sooline palgalõhe väheneb, kui isad võtavad vanemapuhkust.
Isade kojujäämise täpsete mõjude hindamine soolisele palgalõhele on keeruline hinnata. Siiski võib oletada, et kui nii nais- kui meestöötajad on tööandjale potentsiaalseks „riskiteguriks”, sest nad võivad koju jääda ja võtavad lapse kasvades võrdselt osa lapse kasvatamisest, mõjutavad need hoiakud palgalõhet. Islandi näite põhjal on siiski oletatud, et isade poolt vanemapuhkuse võtmisel on olnud oma osa naiste ja meeste keskmise palga lõhe vähenemisel. Nimelt on Islandil 2000. aastast 2005. aastani naiste ja meeste keskmise palga vahe kahanenud 5,8%. Kõige suurem palga lõhe vähenemine on toimunud just seal gruppides, kus saadakse kõige tõenäolisemalt lapsi (26–35).
Taustainformatsioon:
Poliitikaanalüüsis vaadeldi Euroopa riikide praktikaid ja kogemusi hoolitseva isaduse toetamisel eeskätt vanemapuhkuse näitel. Esmalt kirjeldati isadust toetavate tegevuste ajaloolist ja ideoloogilist arengut ning tänapäevast olukorda ning toodi seoseid erinevate sotsiaalsüsteemide ja mudelitega. Lisaks sellele vaadeldi Eestis levinud hoiakuid soorollide ja isaduse suhtes, naiste ja meeste tööhõivekäitumist ning isadust toetavaid poliitikameetmeid. Lõpetuseks anti soovitusi kuidas poliitikate väljatöötamisel isadust toetada ja väärtustada.
Hoolitseva isaduse all mõeldakse isade usalduslikke suhteid lastega, igakülgset osalemist lapse elus ning vanemaks olemise kohustuste jagamist naisega. Analüüsis käsitletakse teoreetiliselt seda, mis on mehelikkus ning isadus ja millised tegurid neid mõjutavad.
Subscribe to:
Posts (Atom)
